29. august. Fotograafia kiirkursus

Täna otsustasin kontori ümber natuke luusida. Ühest küljest selle mõttega, et see asub just kõige kesklinnamas piirkonnas, mida seni pole olnud väga palju aega uudistada. Ning konkreetsem eesmärk oli leida mingi alternatiivne söögikoht lõunal käimiseks seniste juba tüütama hakkavate pirukate pakkuja Subway ja kohaliku uberiku kõrvale.

Taaskord häda päikesega. Mul on tunne, et Orto on oma päiksekreemis Solar midagi segi ajanud. Ja valed asjad segi ajanud... Seekord mõtlesin, et mäkerdan põsed ja nina kokku natuke enne väljaminekut (eelmisel korral tegin seda vahetult enne). Aga juba toas olles hakkasid põsed valutama... Juhtus küll üks aasta Egiptuses nii, et päiksekreemi asemel olin kogemata pikemat aega hoopis intensiivistajat kasutanud, mistõttu kontrollisin veel üle, et ega ometi sama ämber... :) Aga ei. Ja tagasi jõudes oli nägu ikka hullult lapiline ning võiks öelda, et konkreetselt põletusjälgedega just põskedel ja ninal, kuhu enim kreemi sai pandud. Ei kujuta ette, mis näoga Eestissejõuan... :) Nagu ikka, mõistlikul ajal ju üles ei saa, mistõttu jäi ka linnauuring taas täpselt keskpäeva aega. Ja siin ekvaatori ääres on ju päike otse üleval, mistõttu ei ole ka majadel erilist varju, kuhu pugeda. Aga mis see põlev nägu siis ka ära ei ole :)

Seda, mismoodi siis kesklinn välja näeb, on näha allolevatelt piltidelt. Pm on kõik kohad täis tööstuskaupade poode, kust saab osta eelkõige mööblit ja koduelektroonikat ja kodumasinaid ja ka nt kingi sellisest poest, mille sisustus koosneb ühest riiulist, kus ongi ainult 5 kinga :) Üldse on siin tohutult mööblipoode. Huvitav, kas on siis sarnane olukord nt Armeeniaga, kus kortermajad näevad välja sellised, et vaevu-vaevu üldse püsti seisavad, aga hullult uhkelt on ära sisustatud... Ja palju sinna muldonni neid kappe ja madratseid ikka mahub...
Ja söögikohti ka lähedusest juurde ei leidnud.

Sain ka väikse õppetunni. Kui mõni maja on liiga ilus, et tõsi olla, siis on targem seda mitte pildistada... Sest vb on see mingi presidendi või valitsushoone. Paari sellist nägin ja klõpsisin ka mõne pildi ja nagu vist mitte väga imepärane sellistes riikides, oligi vupsti üks väike nähvits mul külje all hakkas mullle reeglitest rääkima. Üldjuhul olen püüdnud igati vältida vormikandjate suunas ja nende nähes pildistamist. Siin on neid samas pea iga maja ukse peal trobikond (eelkõige just turvad). Ja seda, ka suht suvalist turvat, ei pannud ma enne pildistamist tähele. Kohe hakkas seletama seda, et nüüd vaja politsei välja kutsuda, kes fotoka üle vaatab ja otsustab, mis siis edasi teha, sest äkki müün oma pildid mõnele välismaa luureagentuurile. Kuna just enne siiatulekut töökaaslane rääkis lugu Gambiast, kus teda sarnase asja eest arestimajja taheti viia, siis algul ehmatas ära küll. Aga siis läks jutt juba "normaalseks" ehk et 5000 raha eest saab asja praegu ka sinnapaika jätta... Selge värk :) Siis sai juba suhtlema hakata. 5000 ma kindlasti anda ei tahtnud, pakkusin, et annan tuhat. See talle üldse ei meeldinud, tuli jälle oma politseijutuga. Seletasin talle siis faktid ära: sa tegeled praegu väljapressimisega; näed, ma kustutan need pildid ära ja politseile ei ole enam midagi öelda ega näidata. Natuke veel pugises midagi ja ütles siis, et 2000 eest saan minema. Mõtlesin, et saadaks ta üldse kukele, aga ei osanud arvata, kuidas see väikese ametniku egole mõjub ja äkki läheb suurest vihast pööraseks ja hakkab ikkagi midagi korraldama. Ja seda 17 krooni ei olnud mul ka väga kahju talle anda, et temaga rohkem jagelema ei peaks. Seekord läks siis hästi :) Samas tundsin pärast, et ikka jäi natuke kripeldama ja juba ootasin, et veel mingi suvaline turvanähvits jaurama tuleks, et teda siis konkreetselt kohe kukele saata. Õnneks ei tulnud :) Sellel polnud õnneks püssi ka. Muidu siin osad turvad on päris koledate püssidega valves.

Tagasi hotelli poole jalutasin osa maad mööda mere äärt, kus oli siis näha, et kus vähegi mõni puu ja selle all vari oli, siis seal ka kohalikud istusid ootasid. Vist ilma paranemist :) Sain siis jälle ainukese valgena oma reipa sammu ja higist nõrisevana nende meelt lahutada :)

Natuke pilte

Et ei tekiks arvamust, nagu siin igalpool aint s...t ja sopp ja mustus ja korratus on, mis mulje ehk eelnevatelt, eelkõige äärelinnas tehtud piltidelt, jääda võis, siis siin on väike valik pilte sellelt tänavalt või selle tänava lähiümbrusest, mis Lonely Planeti järgi on Dar es Salaami keskus ehk kõige citym piirkond. Täitsa korralik linn :)
Selles piirkonnas asub ka mu kontor.


Elu käib :) Osta.ee Tansaania moodi: oksjon otse tänaval. Kaubaks hetkel triikraud. Kahjuks oli see swahili keeles, mistõttu hinna osas ei oska kaasa rääkida. Mööbel vist veel ootab oma järge...

Kellel on parem stardikiirendus...? Üldjuhul veetakse linnas kaupe just selliste kärudega. On olemas ka jalgratta külge monteeritud mudel :)

Käiks number 2 tramm ka sellise sagedusega... :)

Peatänava algus.

Peatänava kõrval olev tänav, mis tundus seninähtutest kõige ilusam ja avaram.

Pildid city-st.

Peatänava roheline lõpp.

Meri on siin tegelikult väga ilus. Ja mõned kohalikud ikka käivad solberdamas, aga siiski linnas väga vähe inimesi rannas.

28. august. Elus

Nüüd tervis jälle parem. Vähemalt tänase päeva olnud. Kuna õhtust käisin ühes paraja urkas söömas, siis homse eest ei julge pead anda... Ka arstile mitte :) Seega suurema osa nädalast olen suht-koht kudenud. Kõige hullem oli kolmapäeval, kui igasugune enese liigutamine tundus väga jube - pea valutas, sisikond keeras ja väike palavik ka. Istusin kontoris pea liikumatult oma nurgas ja püüdsin exceliga oma mänge mängida. Esimese nädala raudmehe tunne läks päris kiiresti üle... :) Tabletikott sai ka natuke kergemaks söödud. Samas väga loodan, et ei pea seda tühjaks sööma, sest see oleks päris suur suutäis...

Et midagi kirjutada oleks, siis võtsin täna õhtu ette pimedas ühe ümbruskonna uurimise ringkäigu, lootuses, et ehk siis tekib midagi põnevat. Umbes kilomeeter või natuke enam eemal on eelmise reedega natuke viisakam poodide ja söögikohtade väike piirkond. Viisakam siin tähendab, et kui nt mingitest Kopli päraurgastest mõned kvaliteedipunktid veel maha võtta, siis saab siinse enam-vähem talutava kohaliku söögikoha mõõdu kätte :) Samas ilusad tüdrukud jagasid Milleri õlut, mis maitses ikka üllatavalt väga palju praemini kui kohalik õlu. Kuigi seni olin ka kohalikust suht heal arvamusel. Tuleb muidugi vahet teha Safaril ja Kilimanjarol. Kilimanjaro on märgatavalt parem ja mahedam. Muidugi tuli selles söögikohas välja, et tegelikult siin kõik ei oskagi väga inglise keelt ja vaja oleks siiski mingeid swahili keele teadmisi. Mõnda väga üksikut sõna tean ka, aga toidu tellimiseks ja vestluseks jääb "tere tulemast" ja "tänan" teadmisest vist natuke väheks... :) Ehk aja jooksul sõnavara täieneb.

Pimedas uitamisest veel. Tegelt arvasin, et kuna siin ei ole ka eriti tänavanalgustust (või kui on, siis ei ole elektrit või on seda väga vahelduva eduga :) ), siis ehk ei paista ma väga silmagi... Kuigi tegelt on hoopis nii, et musta meest vastu tulems ei pruugi üldse näha :) Ka päeval olen korduvalt tabanud end üllatuselt, et "tohoh, autol juhti polegi..." - tegelt lihtsalt tumedas riietuses must mees tumedate istmekatetega autot juhtimas :)

Veel väikseid tähelepanekuid. Tööl avastasin ühelt koosolekult 2 etaloni: palli ja King Kongi poja etalonid :) Nimelt on üks mingi taseme juhtidest nii sümmeetriliselt ümmarguse peaga, et ainuke veel ümaram asi saab olla ainult pall (ja seda ka enam mitte eriti ümaram). Teine on aga selline väike, muhe ja parajalt ümar, meenutades eriti veel oma naeratusega täpselt King Kongi poega :) Ei tea, mis võrdlusi nad meie kohta kasutavad... :)

24. august. Tõbi kallal...

Kuradi kondikad!!! Haigeks hakkan jääma. Tatistan kui segane - kõik kontori salfakad nuuskasin ära... Teised on juba tereve nädala köhind ja läkastanud. Arvasin , et olen tugevam aga nii palju siis sellest...

23. august. Rand

Täna oli enne tööasjade ajamist natuke vaba aega ja käisin randa kaemas. Ünneks on see piisavalt ligidal, et ei pea taksot võtma. Paraku jäi mul see vaba aeg täpselt 11 ja 14 vahele, mis tähendab, et kõige kuumem aeg. Kuigi varasematel päevadel ei ole tundnud mingisugust vajadust päiksekreemi järele (siin võib olla mingi seos kontoris olemisega...), siis mõtlesin, et võiks igaks juhuks näpuotsaga nina ja põsed kokku mäkerdada. Pärast 5 minutit õues olekut tuli välja, et vähe mõtlesin... Oi, kuidas päike võtma hakkas. Kohe tundsin, kuidas põsed valusaks läksid. Hea, et nii paljugi mõistust oli, et mütsi kaasa võtsin :) Paar tundi kannatas ringi uidata, siis läksid just põsed ikka väga valusaks ja käsivarred suht punaseks. Ja ometi ei ole ma just kõige valgema nahaga... See Hispaania ja kõik need muruniitmised maal oleks nagu mahavisatud aeg... :)

Rand ja meri olid iseenesest väga ilusad, aga rahvast ei olnud peaaegu üldse. Ainult mõned kohalikud hullult otsisid midagi kalda ääres olevatest vetikatest. Kahjuks unustasin hiljem kohatud myfriendide käest küsida, mida nad otsivad. Nagu jutuks tuli, siis sain esimesed myfriendid :) Tahtsin kangesti ühest rannaäärsest müügiputkast pilti teha. Algul tegin eemalt, siis kutsusid lahkelt ligija pakkusid lahkelt oma kaupa :) Võtsin ühe limpsi ka ära lubati lahkelt ka ligidalt pilti teha. Muidugi läks müüja suht hoogu ja kutsus kohe oma kodu vaatama. See on ikka suht tavaline komme lõunamaades, et kutsutakse kohe kodu kaema. Antud juul juhtus sellek skoduks olema siis putka kõrval asuv kaktuste ja igasuguse muu jura põõsas :) Väljast ei saanud mitte midagi aru, et seal mingi elamine oleks. Siis hakkasin juba mõtlema, et ei tea, kas tegelt kõik rannaäärsed põõsad täis ehitatud... Selgitati, et sellist kinnsivarabuumi siiski veel ei ole olnud, nemad on praegu ainukesed. Seega on tegemist veel kasvu- ja arengupotentsiaaliga turuga :) Ja muidugi käib asja juurde see, et mis myfriend sa oled, kui suitsu ei paku või suitsu puudumisel väikest 500 ei viska :) Selle külalislahkuse eest ei olnud mul ka kahju seda teha.

Vesi oli seal jube selge, kuid siiski ei julgend sisse minna, sest suht ligidal on sadam ning ka taksojuht eile seletas, et linnas üldjuhul ujumas ei käida. Ujumiskoht pidi ca 10 km kaugusel olema. Ehk jõuab millalgi ka sinna. Samas mõned kohalikud lapsed ikka solberdasid ka vees. Kes see talvel pakasega muu ikka vees solberdab, kui lapsed, kes ei tunne vist väga külma :) Ja väga tüüpiline pilt jälle. Näiteks Armeenias olid teeääred Sevani järve äärde täis kõikvõimalikke vees solberdamise vahendeid (pardid, rõngad madratsid jms). Siin täpselt samamoodi, aktiivne bisnes käib: mees käib rannas ringi, kolm erinevas suuruses auto õhukummi kaenlas ja pakub müügiks :) Veel värvidega väga ilusti ära kaunistatud :) Kahjuks olin natuke liiga kaugel ja ei olnud võimalust hinna osas selgust saada. Ehk siis põhimõtteliselt on siin kõik asjad olemas, mis meil ja mujal maailmas. Lihtsalt tihtipeale oma, meile naljakana näiva kiiksuga :)

Täna pärastlõunal selgus, et mul siiski on koduloom ka. Ei tea, kas üks ja ei tea, kas alaline või lihtsalt läbisõidul (käigul). Nimelt vudis mul siin seina peal üks sisalik ringi, ca 15 cm pikkune, ereroheline. Kui esimest korda nägin, siis oli nii ilusti pildiraami kõrval. Aga paistab, et veel häbelik, sest kui fotoka kätte sain, pistis kohe punuma. Samas ma loodan, et ta oma peret ei too siia...
Faunast veel. Hääled. Nimelt on siin õhtuti akna taga täpselt sellised hääled, nagu loomaaias selle lindude aediku juures. Ja juba esimesel hommikul nägin, et tänava ääres jalutavad paabulinnud ringi. See pani mind mõtlema, et kui siin on paabulinnud suht tavalised, meil näidatakse neid aga loomaaias, kas siis kuskil näidatakse loomaaias ka tavalisi kukki ka kanu..., noori ja vanu...

Mõni teinekord võtan ehk inimeste kapseldumise ja valgete suhtlemisvõimaluse ette.

Tegelt üks asi veel. Nimelt juhtusin täna õhtust söömas sellises kohas, mis meenutas täpselt vana head Moskva kohvikut. Hoone ise oli üks paras õlgedest katuse ja pargipinkidega küün, aga kui head haussi seal lasti... :)

Päeva noppeid

Ujumispardi alternatiiv...

Vaade rannale. Nagu meilgi - ega südatalvel keegi väga randa roni... Vaatamata kõledale talvele käib siiski vilgas äritegevus :) 0,25 limpsi eest 2,7kr.

Ja loomulikult on rannas kohe ligi mõni myfriend, kes lahkelt oma häärberisse külla kutsub :) Antud juhul siis põõsas eelmisel pildil oleva ostukeskuse kõrval.

Samas mõni elab jälle paarsada meetrit eemal nii...

Mõni jälle nii...

Ei tea, mis see veel on... Kas tahakski teada... :)

22. august. Räiged hinnad

Täna oli aega päris poes käia. Arvatavasti Dar es Salaami ja vist ka kogu Tansaania ainukeses meie mõistes ostukeskuses, kus on suur toidu- ja tööstuskaupade pood ning ridamisi väiksemaid. Suurt rahvatunglemist näha ei olnud - kõik suht sama, nagu meilgi. Ainuke asi, et sularaha automaadi juures oli tohutu saba. See pidi siin tavapärane olema, sest kaardiga väga plaju maksta ei saa. Või kui vastav terminal on, siis ei ole jälle ühendust.

Siin üldse igasugused ühendused on väga vildakad. Elekter läheb pidevalt igal pool ära. Selle vastu on peaaegu igas asutuses oma generaatorid. See paneb mõtlema, kas ei oleks kokkuvõttes odavam ehitada vastupidav elektrisüsteem selle asemel, et kõik endale generaatoreid hangivad... Mõnes asutuses muidugi ei ole ka generaatorit - siis töö ja elu lihtsalt seisab. Netiühenduse kohta arvasin algul, et aeglus on aint meie hotelli wifi viga. Arusaadav - tasuta midagi jagatakse, ei peagi kiire olema. Peaasi, et on midagi. Tuleb aga välja, et neil kontoris on kaabliga veel aeglasem ühendus, kui hotelli wifi. Ja tööarvutid on neil pungil viiruseid täis. Kui seda kuidagi visualiseerida saaks, siis pm neil kõik arvutid kubisevad väikestest vastikutest putukatest (või siis õigemini väikestest troojahobusekestest :) ). Kuna kontoris me ise võrku ei saa ja seetõttu ei saa ka printida, siis vaja mälupulkadega kellegi arvutis printimas käia. Ja ei tea, kas saad seal alati mingi poni kaasa... watch, where you put your stick... :) Aga tööd ju vaja teha. Siis ongi nii, et vaja alati viirusetõrjega pulgast üle käia ja see neetud hobuserajakas minema kupatada.

Tegelt ma tahtsin hoopis hindadest rääkida. Kui ma ei eksi, peaks keskmine palk olema siin alla 1000 kr. Samas hinnad on täpselt samasugused nagu meil. Eile kirjutasin õllest hotellis, mis nagu meilgi 30 kr kandis. Veel mõned näited:
0,5l õlu poes: 12,70kr
pakk viilutatud vorsti (nagu meil Rakvere omad): 17kr
2-liitrine jäätis: 75kr (krt!!! poes ma seda üldse ei arvutanudki...)
Knorr pakisupp: 6kr
väike külmutatud pizza: 55kr
iga hommikusöögi eest hotelli kohvikus: 93 kr või 135 kr
jne...

Mingi hull haltuura tegemine peab siin ikka käima, et kohalikud selliseid asju osta jaksaks. Kuigi seal keskuses oli palju välsimaalasi, siis enamik olid ikka kohalikud. Ja eks seda haltuurat näeb kõige otsesemalt oma taksojuhist (nagu turvalisuse mõttes kindlasti soovitatud, siis peab oma taksojuht olema, et suvalised sind mudamülkas paljaks ei rööviks). Pm iga ots on ca 10000 raha ehk ca 85 kr. Ja kui ostukeskus on piisavalt kaugel, siis läheb edasi-tagasi sõit 30000 raha... Ja kuna hotell on sellises kohas, mille ümbruskaudsed tänavad pakuvad ainult kõrgete taradega piiratud villasid ja mudamülkaid, siis igale poole minekuks on vaja paratamatult taksot...

Ehk siis ei anna seda elu siin kuidagi võrreldagi Egiptuse kuurortitega. Kui näiteks Bakuus on vähemalt kesklinn hästi klantsiks tehtud, siis siin ei ole esiteks võimalik üldse eriti aru saada, mis ja kus see kesklinn on, sest ei ole sellist kokku koondatud keskust ja kõik on ühtemoodi must. Samas ongi seda põnevam kohalikku elu ja olu jälgida. Mõned asjad on neil väga huvitavalt ja naljakalt ära korraldatud. Kui saan võimaluse huvitavamatest asjadest pilti teha, siis ka seletan juurde (kasvõi tänavanurkadel olevad jalgrataste pit-stopid - kumm täis ja jälle minekut, vb ketile ka tilk õli :) ). Mina saan siit küll minema (eeldatavasti ikka), aga kohalikud peavad siin edasi olema ja kuulama, kuidas valged ka tulevikus targutamas käivad... Ega muutusi ikka väljast peale ei suru.

PS! Siiski, siiski... rumm... Liitrine tume Bacardi: 193 kr :) Veel ei olnud vaja, aga väga oluline teadmine :)

21. august. Natuke elu nähtud :)

Albiino. Ühest asjast unustasin rääkia, mida juba päris algul nägin. Nimelt üks päev lõunakohta otsides nägin ära ka siinse albiino. Seda ei jõudnud tähele panna, kas kohalikud teda näljase pilguga vaatsid...

Aga tänasest. Täna olin ühel koolitusel, kus nägin jälle palju uusi nägusid ja ilmneb, et nii mõnelgi kuulsusel on vist juured Aafrikas.... Koolitusel oli Chris Rock ja see mees, kes Matrix-s Orpheust mängib ja... ja päriselt, päriselt... paistab, et ka Rivo esivanematest on keegi siit pärit, sest kohtusin arvatavasti Rivo väga kauge sugulasega, kelle nahk pole veel heledaks ja juuksed punaseks läinud, aga kasv ja nägu on puhas copy ja paste :)

Täna on natuke kirjutada, sest sain esimest korda pikemalt oma hotell-takso-kontor-takso-hotell mullist välja. Taksost nägin ühte tänavat, mille ääres palju putkasid. Ehk midagi ostutänava laadset :) Hotellist panin kohe sinna punuma. Keskel riba asfalt, siis väike liivane kraav vist vihmavee jaoks ja siis kohe putkad ja muu maas vedelev träni, mis tähendab, et jala käimiseks erilist muud ruumi ei ole, kui autotee, kus peab lootma, et kohe alla ei aeta. Ja vat täna ma olin võõrkeha... :) Algul vaatasin, et juba see asfaldiga ostutänav tundub päris must ja räpane. Piltidelt see vb nii hästi välja ei paista. Aga kuna seal tõesti autod sõidavad päris palju asfaldi kõrval oleva liiva peal ning pidevalt põletatakse kuskil midagi (sodi või tehakse süüa), siis hingata on kohati suht raske, eriti kui veel midagi haisvat põletatakse.
Samas, kui piisavalt pika maa mööda asfalti olin ära kõinud, mõtlesin, et sama teed tagasi ka ei viitsi minna – keeraks väiksemale ostutänavale. Oi, see oli alles tänav... :) Niivõrd, kui seda tänavaks saab nimetada, pigem solgikraav, mille ääres putkad. Tõsine mustus ja räpasus. Ja haises ka parajalt. Sirge seljaga panin edasi, nagu käiks suvalist vanalinna tänavat mööda. Aga vat seal olin ma küll UFO :) Konkreetselt jõllitati, et ega ma Kuu pealt kukkunud ei ole. Isegi üleni kinni kaetud burkhaga islaminaistel läksid silmad nii pärani, et ei silmaavaks jäetud pilu jäi liiga kitsaks :)
Seal paistis ka üks toiduturg olevat, oi kus haises... Siis käis korra peast läbi, et hea nali oleks, kui töötaks siin undercover mingi agendina – sulanduks märkamatult rahva sekka... :)

Mõtlesin tänavate loogikale ja arvasin, et jõuan lõpuks järgmise suure tänevani, kus vähemalt mingi pinnas on. Aga see tänav läks aina kitsamaks ja lõpuks hakkas rahvast väheks jääma... ja kui lõpuks olid tänaval ainult väiksed lapsed, kellele minu ilmumine palju nalja tegi ning väga kahtlase ilmega meeste kambad ja järgmise suurema tänava asemel paistsid ees ainult hoovid ja võimalikud tupikud, siis käskis terve mõistus tagasi pöörata. Mõnel oleks see mõistus vb varem koju tulnud :) Kuna lõpp oli kõige hullem, siis tagasiminek oli juba ladna – sama sopane tänav tundus juba suurema ja laiemana ning inimesed mitte nii põrnitsevad ja kui asfaldile jõudisn, oli täiesti kodune tunne :) Kuna siin pidi olema keeruline teema pildistamisega, siis ma väga ei tahtnud fotokaga lehvitada. Mõne pildi ikka tegin, aga ei söandanud kõige hullemates kohtades. Kui nädala pärast mu judo-tšempionist töökaaslane ka siia tuleb, siis vean tema sinna ennast turvama ja tähelepanu hajutama, sest minust heledama nahaga punapea peaks seal vast veel suurem tõmbenumber olema :) Siis saan rahus pilti teha :)

Kontrastid. Õhtul seevastu läksin inglastega jälle taksoga mingisse kohta sööma, mis oli täielik vastand päevasele ostutänavatele – kõik ilus ja klants, kohvikud, pubid, valgeid inimesi päris palju. Steriilne. Uuesti tulid silme ette ostutänava „baarid”, „pubid”, „kohvikud”, isegi kinod on seal... Kõik on olemas, aga hoopis ja väga, väga teises vormis. Püüan millalgi pildimaterjali tekitada.

Fotodega üldse oleks võinud päris viltu minna. Nimelt ilmnes, et mu tutikale arvutile ei maitse kuidagi SD-kaardid. Sisse võtab küll, aga ei seedi... Õnneks sai selle asja korda ja midagi saab ikka näidata.

Mõni vastus Aimarile
Kohv vs õlu. Sa vist ei ole tähelepanelikult algust lugenud. Kuhu see tööjärgne tund valget aega ja tükk pimedat kaob...? Sinna õlle sisse ta kaobki :) Sest päev on ju vaja kokku võtta :) Kusjuures täna maksin siis esimest korda ise õlle eest. Arvestades, et see on 3500 raha, siis Eestiga täiesti võrreldav (peaks tulema 30 kr alla; hotellis). Ja kohvi rolli ei suuda see küll kuidagi täita... Tee, mis tahad, ei aita :)

1) Teede ääres on lihtsalt midagi kraavitaolist ja sinna siis vist vihmavesi ja muu soga läheb. Seda muidugi kohas, kus on kõvapinnasega tee... Mujal lookleb see kraav risti või põiki möda teed nii nagu juhtub.
2) Pudrutame siin seda inglist ja kohalikust ei tea veel midagi. Pole aega olnud kohalikega õlut võtta, et keelekümblust teha :) Inglist ajab küll igaüks oma hõimu nurga alt ja püüa siis aru saada, mida räägitakse...
3) Nagu ka olen kirjutanud, siis siin praegu vist külmalaine... Pintsaku ja lipsuga ei ole ülemäära palav. Muidugi on hullult niiske ja see teeb ka 28 – 30 kraadise soojuse raskemini talutavaks, kuid tavaliselt pidi palju hullem olema. Küll ma siis hädaldama hakkan, kui palavus hinge seest viima tahab hakata. Samas jällegi ju see asi, et suurema osa ajast kuskil kondikate käes olnud. Ja muuses, täna sain ka esimese vihma: täpselt samasugune, nagu meie padukas. Suts ämbriga kaela ja asi tehtud, päike jälle väljas ja ilm ilus :)
4) Rääkides koduloomadest: huvitav, et siin väga mingeid hulkuvaid kasse ja koeri näha ei ole... Mul ka ei ole... Kaukaasia oli neid täis. Liha...?
5) Ilusatest naistest omavahel :) Vaat, kui on ikka nii, et tihtipeale näojoontest ei ole võimalik vahet teha, kas tegemist on poisi või tüdrukuga, siis ega ei ole vist just kõige soodsam pinnas ilusate naiste kasvulavaks... Või mis...?

Ja ülimad tänud kaasa tundmast ja muretsemast minu kohvitagavarade pärast. Eks ma püüan üle elada. Kui ikka häda liiga suur käes, küll siis teada annan :) Seni veel elus :) Vb ehk mõnest fäänsist restoranist ünenstub head kohvi saada – lahustuvat Lavazzat näiteks... :)

Ühistransport

Kõige tavalisem linnaliini buss (kui ikka on vaid linna sisene) ja rollertakso (täpset siinset nime ei tea veel; mõni kutsub vist Aasia järgi tuk-tukiks)

Liivatänavad (ja siiski veel mitte kõige jubedamad)

Lihtsalt tavaline liivakattega tänav, mida on väga palju. Liivakattega "äritänav"...

Liivakattega "äritänav", kui ei ole varem tagasi pööranud...

Tavaline "ostutänav" hotelli ligidal. Suur ja ilus tänav...

18. august. Nipet-näpet tähelepanekuid

Esimene eufooria üle ja nii ei olegi palju midagi kirutada. Vaja rohkem tööd teha. Ja mida sa kirjutad, kui päev kulgeb marsruudil kõrge aiaga piiratud hotellist autoga kontorisse ja siis tagasi. Ja pärast paari õlut on väljas juba pime, mistõttu ei soovitata mingil juhul enam hotellist välja minna. Üksi vähemalt. Aga uitamiskaaslasi pole kuskilt võtta. Vähemalt veel. Ehk siis suhtkoht kolonisti tunne, kes püüab end igati isoleerida kohalikest. Tegelikult tahaks just kohalike elu rohkem tundma õppida ja takso asemel hoopis mõnda väiksesse bussi end pressida. Küll selle ühistranspordi ka ära proovin. Mis sellest, et inglaste jaoks on see vist midagi täiesti ettekujuteldamatut :)

Samas natuke veel inimestest.
Kav. Põhimõtteliselt on siin eelkõige mehed kahe pikkusega: peaaegu minu pikkusega ja mitte peaaegu minu pikkusega :) Suht loogiline :) Tegelt on nad nagu ühe, õigemini kahe puuga löödud, sest väga vähe on pikkuse varieeruvust. Nad on lihtsalt kahes mõõdus: pikemad ja jupid ning siis vastavalt täpselt ühes mõõdus, nagu joonlauaga mõõdetud :) Naised on üldjuhul lühikeste (lühikesed on nad kõik, aga siis lühemate) meestega sama kasvu.

Riietus. Nagu vist üldiselt lõunamaadele kohane, liigub ka siin tänavatel rohkem mehi. Kui kuskil mingi kamp logeleb (ja neid logeleb igal nurgal), siis on need mehed. Naised siis arvatavasti toimetavad ringi ja teevad ehk midagi kasulikku. Ka riietusega on nii, et kui näed kedagi musta ja räpasena (ja neid ei ole vähe), siis on see mees. Naised, kes tänaval ringi liiguvad on väga korralikult ja puhtalt riides. Lihtsalt esteetiline väljanägemine on nii, nagu on... Ei hakka selle üle praegu arutlema.
Või siiski. Lihtsalt väike tähelepanek, mis täna hotelli sõites silma hakkas. Nimelt läks täna tööpäev veidi pikemalt ning jäi aega, kui vist koolides tunnid lõppesid. Sest oli näha väga palju koolivormis õpilasi liikumas. Tähelepanek oli selline, et kui tüdrukutel seelikuid poleks olnud ja puberteet välja ei lööks, või oleks kasukas seljas, siis ei ole näo põhjal võimalik vahet teha, kas tegemist on tüdruku või poisiga... Mõlematel on valdavalt sentimeetrised või millimeetrised juuksed ja näojooned täpselt samasugused.

Suhtumine tänaval.
Õnneks ei ole sellist asja, et kõik jõllitaks valget nagu tsirkuseartisti. Mõnda valget olen veel näinud, kuid neid on siin tõesti mõned üksikud. Muidugi taksojuhid tahavad sind kohe enda autosse kutsuda, aga mingit muud pealekäimist ei ole. Ei ole midagi sellist, nagu Egiptuses, kus ühestki poest rahulikult mööda minna ei saa. Muidugi pole siin ka eriti poode... Vähemalt pole mulle silma hakanud, ka kesklinnas. Ainuke asi, et teede ääres ja ummikutes käivad mehed autode vahel ja müüvad igasugust, täiesti suvalist träni (riidepuudest maakaartideni) ja mingil põhjusel käest või jalast ilma või muudmoodi vigastatud kerjavad autode vahel. Samas ei ole neid massiliselt.

Kohv.
Nad kasvatavad ju ise kohviube aga... Mina aru ei saa, kuhu nad need oad saadavad. Kas kõik lähevad soomlastele Pauligisse...? Kui keegi veel mäletab nõukaajast plekkpurkides müüdavaid lahustuva kohvi purke (madalad, pruunid), siis siin midagi muud ma näinud ei ole.
Esimene kohv koosolekul esmaspäeval ühe väiksema ülemuse juures.
Tuuakse kandikuga tassid, mis on suht kulunud ja sinna kõrvale siis kulunud lahustuva kohvi purk. Ja vesi tuuakse täpselt samasuguse suure (ca 1,5 või 2 l) valge termosega, nagu nõuka ajal meil levinud olid. Ja kui järgmisel päeval ühe väga suure juhi juures koosolek oli, siis toodi lauale juba võrdlemisi ilus serviis. Ja sinna kõrvale... suur valge termos veega ja lahustuva kohvi purk :) Ehk siis normaalset kohvi ma saanud ei ole... juba 3 päeva... Veel pean vastu :)

TV-st nähtud Aafrika

Kui te olete kunagi juhtunud Aktuaalsest Kaamerast nägema uudiselõiku suvalisest sündmusest mõnes Aafrika linnast, kus taustaks liivaste, väikse asfaldiribaga tänavate, ja sihitult sagivad või niisama passivad inimesed ehk suvaline külaelu, siis täpselt nii ongi... Ei mingit filmitrikki :)

Erilist palavust ei ole, eriti olukorras, kui oled suurema osa ajast kondikatega kontorites või autodes - nii, et kannatab lipsu kanda küll :) Tegelt lihtsalt suur niiskus, mida päeval raske taluda ja õhtul täiesti paras temperatuur. See, mida ma siin tegema pean, vajab veel muidugi väljaselgitamist ja kui teada saan, siis enam pole vast ka aega nii palju siin möliseda. Samas oli kohati väga imelik tunne küll, et valge mees tuleb nüüd elamist ja olemist õpetama...

Inimesed: kohalikud ja inglased
Kella asemel oleks vist tõesti mõttekam kalender käele siduda. Täpsem aja mõõtmine tundub täiesti tarbetu - lihtsalt enda närvide kulutamine. Ja kui kella puhul võib olla kõikumine pluss, miinus mõni minut, siis kalendri puhul... Muidugi võin praegu teha ka täiesti ennatlikke järeldusi. Eks näis, kas saan oma sõnu süüa. Oleks siis vähemlat midagigi, just lõuna ajal. Inglased ka ikka head tegelased: hommikul ei suuda ära imestada, et ma endale mingit omletti sisse ajan ja siis kui 11 tunni pärast järgmine teoreetiline söögivõimalus tekib, siis ei saa seda aega ju ometi söögile kulutada, vaid vaja õlled kätte saada :) Samas pean tunnistama, et õlu on tõesti hea :) Antud juhul just Kilimanjaro õlu. Kõhu teeb ka päris täis :) Aga pole vist päris see täis kõht, mille peale malaariatabletti võtta tasuks... Õnneks jõudsime lõpuks ka päris toiduni.

Raha
Täna sain mahti siis ka raha vahetada. Pärast seda rahakott enam kokku ei paindunud... Ei tulnud kohe selle pealegi, et umbes nädala raha nii paks pakk võib olla :) Rahakott kümnetuhandelistest ikka täielik põrsas :)

Kuna tänasest päevast kulus suurem osa ajast kontoris kahe kohtumise ootamisele, siis midagi muud ei olegi lisada. Ja et homme enam nii ei juhtuks, et ma teisel kohtumisel väikse laua ümber viimase aja magamatusest tingituna konkreetselt nokkisin (ausõna ma loodan, et suutsin seda kuidagi oma asjaliku ilmega varjata... :) ), siis oleks tark hoopis magama minna.

Tegelt üks asi veel. Autod. Standard on Länkar, uus ja vana. Mõni valge hipi ja äärmisel juhul ka kohalik sõidab sõiduautoga või siis väikse maasturiga... aga õigel mehel (mõnel naisel ka) on ikka suur maastur :) Ja bling-bling ning puhtusest läikiv peab see siin tolmustel tänavatel olema :) Täpselt nagu Aserbaidžaanis, vaja ka siin iga nurga peal lapiga autost üle käia. Ametiasutuste parkald on maastureid pungil täis ja kui vaja kuhug sõita, siis on vähemalt 3 tükki valmis kohe treppi sõitma.
Ja liiklusest ma parem ei räägi - vaadake parem you tube'st mõnd suvalist naljana mõeldud videot Aafrika või Aasia isereguleerivast ummikust :) Samas... turvavöö on väga aktiivselt kasutuses ja suunatuli lükatakse juba kilt enne rsitmikku sisse... :) Meie tõusikutel on selle koha pealt veel arenguruumi - pole seda raha nii palju, et suunatule kangi muretseda.

17. august. Väike õiendus

Kuulge kingitusetegijad... Mitte, et ma nüüd väga kaevelda ja kuidagigi oma lugupidamatust üles näidata tahaks, aga te andiste mulle hädaabipakiks kaasa mulliga vee... Nii ei saa ju rallit... vabandust hambaid pesta :)
Suurem nöök oli hoopis see, et täna sain teada, et iga päev pannakse hotellis külmikusse 1,5 liitrine veepudel... :) Ehk siis liig vara läksin hädaabi kallale. Kuna ma ise ju mingit Rakvere Lastevorsit kaasa ei võtnud, siis ei tulnud ka selle peale, et äkki vaataks külmikusse - ehk on keegi oma opossumi sinna unustanud :)
Siiski olen kaasa antud vee eest ikkagi ülimat tänulik.

16 august. Aafrikasse jõudmine...

Nagu ikka, kõik asjad viimasel minutil, mis tähendab seda, et öist uneaega jäi 1,5 tundi. Samas oli erakordselt suur rõõm hommikul kell 5 oma räigelt ülekaaluliste kodinatega check in-i sabas seistes reipaid sõpru nähes, kellel kaasas veel ka ülihea koogitükk ja kohvikruus :) Super!! Arvestades viimase aja närvipinget, siis midagi paremat ei oleks osanud tahtagi. Suured tänud :)

Rääkides kaalust - olek pidanud ikka nendest 50 - 70st triiksärgist ikka veel suurema osa koju jätma... Hea oli, et check in-i neiul must hale hakkas ja ülekaalust nagu Coperfiled 5 kg ära kaotas ja et pagasiraha küsija Tansaania Põhja-Aafrikasse nihutas :) Sellele vaatamata maksin oma kola kaalu eest rohkem, kui kevadiste Hispaania lennupiletite eest... Ei peaks ikka inimesel seda kola nii palju olema - samale järeldusele jõudsin juba ka päev varem ja 2 päeva varem ja 3 päeva varem, kui korterit tühjaks vedasin. Ei tea, kas olen nüüd midagi õppinud ka...

Estonian Airiga on tegelt päris hea ka mitte riigiametnikuna sõita - saab rahus magada ja keegi ei aja sind kallist einet sööma. Õnneks ei tundnud k avajadust, sest hea šokolaadikook koos kohviga oli juba ju hingetaga. Ja nii saigi terve sõidu öist uneaega tasa teha.

Seevastu KLM... Mul vahel tekkis juba tunne, et kas kannibalide jaoks tahetakse valget inimest priskemaks ajada... :) Mina enam kokku ei jõudnud lugeda, palju neid söögikordi seal 8h jooksul oli. Mul oli isegi hästi, et lend Amsterdami vaid 2,5h kestis. Kõrval istus naisterahvas Kanadast, kellel oli 7h lend Amsterdami, pluss sealt siis 8h Kilimanjarole. Teine proua Ameerikast, kes tuli Rootsist ja elab juba 10 aastat Dar es Salaamis andis lootust, et hotell on mul heas piirkonnas ning üldse on kõik ilus ja tore, mitte õudne ja kole, nagu seni igalt poolt kuulnud. Eks näis.

Hotelli check in-i tädile tegi kangesti mu perenimi nalja, sest tema nimi on Laura ja tekkis poleemika ega ta ehk kogemata ennast ei ole sisse reganud :) Tuba on igatahes aus. Või mis tuba, pm väike 2-toaline korter köögi ja rõduga. Ja ma pole veel olnud hotellis, kus oleks 2 telekat... ja üks neist veel ka flat, mis oli eriti üllatav, sest olin veendunud, et siin vast üks väike seasilm on ja kogu moos. Samas ega siia telekat vaatama ei tulnud. Hoopis meeldivam üllatus on see, et siin on ikkagi wifi, tasuta :) Ja seda 3 tärni hotellis...
Inglased on omal juba ühe taksojuhi ära kodustanud. Tegelt vist isegi 2, aga kuna need pidid kaksikud olema, siis nad vahet ei tee ja nimepidi ka kutsuda väga ei julge, sest ei tea, kumb on kumb :) Kui neid ikka on üldse 2...
Ja ütlemata rõõmus olen ma selle kaasa kingitud hädaabi pakis oleva "ühe hea pudeli puhta veega", mille koostises puuduvad sülg, kollatõbi, hepatiit, seagripp ja muud suguhaigused :) Paistab, et viimane häda ongi käes ja vaja see vesi kohe tavitusele võtta, sest siin kandis nii hilja enam ühtegi poodi avatud pole, kust pudelivett saaks. Nii, kui mulle lennujaama vastu tulnud inglane ütles, et vett täna enam ei saa, tekkis väike paanika, kas sellest väiksest topsist, mis lennukist kaasa võtsin, ikka piisab joogiks ja hammaste pesuks. Aga siis tuli meelde, et mul selles räigelt ülekaalus kohvris üks hea pudel head Eesti vett. Suured tänud selle eest. Muidu oleks alternatiiv Aura mahlajoogiga hambaid pesta :)

Muidugi on oht, et varsti kolime siit hotellist ära, sest taksoga tööle sõit pidi võtma ca 40 minutit, mida on natuke liiga palju. Uues kohas ei pruugi nii head elu muidugi olla, sest nii palju kui näha oli, on siin ikka päris mitteniiväga puhas ja ilus (loe: peldik), mis samas kog selle siinse elu ja olu põnevaks teebki. Peaasi, et nett kuskilt ikka saab :)

MILLEST SIIS SIIN...

Siin siis natuke sellest, kuidas mul see elu ja olu Aafrikas on. Rõhk eelkõige jutul ehk nähtud ja kogetud sündmustel. Blogi väljanägemisse ehk pasunatesse ja viledesse ei kavatse panustada, v.a. siis ehk mõningate fotode näol, kui midagi huvitavat peaks ette jääma ja keegi fotokast filmi välja kratsima ei taha hakata :)
Ja näis siis, kas on mahti iga päev kirjutada. Ses osas naljakas - kõik räägivad, et päeval on väga turvaline ringi liikuda, aga siis on palav ja mul töö. Õhtul on õhk mõnusam, aga siis on pime ja ringi ei soovitata uidata... Ja tänavavalgustust tõesti teab kui palju just silma ei hakanud - peamiselt vaid majade tuled.