21. august. Natuke elu nähtud :)

Albiino. Ühest asjast unustasin rääkia, mida juba päris algul nägin. Nimelt üks päev lõunakohta otsides nägin ära ka siinse albiino. Seda ei jõudnud tähele panna, kas kohalikud teda näljase pilguga vaatsid...

Aga tänasest. Täna olin ühel koolitusel, kus nägin jälle palju uusi nägusid ja ilmneb, et nii mõnelgi kuulsusel on vist juured Aafrikas.... Koolitusel oli Chris Rock ja see mees, kes Matrix-s Orpheust mängib ja... ja päriselt, päriselt... paistab, et ka Rivo esivanematest on keegi siit pärit, sest kohtusin arvatavasti Rivo väga kauge sugulasega, kelle nahk pole veel heledaks ja juuksed punaseks läinud, aga kasv ja nägu on puhas copy ja paste :)

Täna on natuke kirjutada, sest sain esimest korda pikemalt oma hotell-takso-kontor-takso-hotell mullist välja. Taksost nägin ühte tänavat, mille ääres palju putkasid. Ehk midagi ostutänava laadset :) Hotellist panin kohe sinna punuma. Keskel riba asfalt, siis väike liivane kraav vist vihmavee jaoks ja siis kohe putkad ja muu maas vedelev träni, mis tähendab, et jala käimiseks erilist muud ruumi ei ole, kui autotee, kus peab lootma, et kohe alla ei aeta. Ja vat täna ma olin võõrkeha... :) Algul vaatasin, et juba see asfaldiga ostutänav tundub päris must ja räpane. Piltidelt see vb nii hästi välja ei paista. Aga kuna seal tõesti autod sõidavad päris palju asfaldi kõrval oleva liiva peal ning pidevalt põletatakse kuskil midagi (sodi või tehakse süüa), siis hingata on kohati suht raske, eriti kui veel midagi haisvat põletatakse.
Samas, kui piisavalt pika maa mööda asfalti olin ära kõinud, mõtlesin, et sama teed tagasi ka ei viitsi minna – keeraks väiksemale ostutänavale. Oi, see oli alles tänav... :) Niivõrd, kui seda tänavaks saab nimetada, pigem solgikraav, mille ääres putkad. Tõsine mustus ja räpasus. Ja haises ka parajalt. Sirge seljaga panin edasi, nagu käiks suvalist vanalinna tänavat mööda. Aga vat seal olin ma küll UFO :) Konkreetselt jõllitati, et ega ma Kuu pealt kukkunud ei ole. Isegi üleni kinni kaetud burkhaga islaminaistel läksid silmad nii pärani, et ei silmaavaks jäetud pilu jäi liiga kitsaks :)
Seal paistis ka üks toiduturg olevat, oi kus haises... Siis käis korra peast läbi, et hea nali oleks, kui töötaks siin undercover mingi agendina – sulanduks märkamatult rahva sekka... :)

Mõtlesin tänavate loogikale ja arvasin, et jõuan lõpuks järgmise suure tänevani, kus vähemalt mingi pinnas on. Aga see tänav läks aina kitsamaks ja lõpuks hakkas rahvast väheks jääma... ja kui lõpuks olid tänaval ainult väiksed lapsed, kellele minu ilmumine palju nalja tegi ning väga kahtlase ilmega meeste kambad ja järgmise suurema tänava asemel paistsid ees ainult hoovid ja võimalikud tupikud, siis käskis terve mõistus tagasi pöörata. Mõnel oleks see mõistus vb varem koju tulnud :) Kuna lõpp oli kõige hullem, siis tagasiminek oli juba ladna – sama sopane tänav tundus juba suurema ja laiemana ning inimesed mitte nii põrnitsevad ja kui asfaldile jõudisn, oli täiesti kodune tunne :) Kuna siin pidi olema keeruline teema pildistamisega, siis ma väga ei tahtnud fotokaga lehvitada. Mõne pildi ikka tegin, aga ei söandanud kõige hullemates kohtades. Kui nädala pärast mu judo-tšempionist töökaaslane ka siia tuleb, siis vean tema sinna ennast turvama ja tähelepanu hajutama, sest minust heledama nahaga punapea peaks seal vast veel suurem tõmbenumber olema :) Siis saan rahus pilti teha :)

Kontrastid. Õhtul seevastu läksin inglastega jälle taksoga mingisse kohta sööma, mis oli täielik vastand päevasele ostutänavatele – kõik ilus ja klants, kohvikud, pubid, valgeid inimesi päris palju. Steriilne. Uuesti tulid silme ette ostutänava „baarid”, „pubid”, „kohvikud”, isegi kinod on seal... Kõik on olemas, aga hoopis ja väga, väga teises vormis. Püüan millalgi pildimaterjali tekitada.

Fotodega üldse oleks võinud päris viltu minna. Nimelt ilmnes, et mu tutikale arvutile ei maitse kuidagi SD-kaardid. Sisse võtab küll, aga ei seedi... Õnneks sai selle asja korda ja midagi saab ikka näidata.

Mõni vastus Aimarile
Kohv vs õlu. Sa vist ei ole tähelepanelikult algust lugenud. Kuhu see tööjärgne tund valget aega ja tükk pimedat kaob...? Sinna õlle sisse ta kaobki :) Sest päev on ju vaja kokku võtta :) Kusjuures täna maksin siis esimest korda ise õlle eest. Arvestades, et see on 3500 raha, siis Eestiga täiesti võrreldav (peaks tulema 30 kr alla; hotellis). Ja kohvi rolli ei suuda see küll kuidagi täita... Tee, mis tahad, ei aita :)

1) Teede ääres on lihtsalt midagi kraavitaolist ja sinna siis vist vihmavesi ja muu soga läheb. Seda muidugi kohas, kus on kõvapinnasega tee... Mujal lookleb see kraav risti või põiki möda teed nii nagu juhtub.
2) Pudrutame siin seda inglist ja kohalikust ei tea veel midagi. Pole aega olnud kohalikega õlut võtta, et keelekümblust teha :) Inglist ajab küll igaüks oma hõimu nurga alt ja püüa siis aru saada, mida räägitakse...
3) Nagu ka olen kirjutanud, siis siin praegu vist külmalaine... Pintsaku ja lipsuga ei ole ülemäära palav. Muidugi on hullult niiske ja see teeb ka 28 – 30 kraadise soojuse raskemini talutavaks, kuid tavaliselt pidi palju hullem olema. Küll ma siis hädaldama hakkan, kui palavus hinge seest viima tahab hakata. Samas jällegi ju see asi, et suurema osa ajast kuskil kondikate käes olnud. Ja muuses, täna sain ka esimese vihma: täpselt samasugune, nagu meie padukas. Suts ämbriga kaela ja asi tehtud, päike jälle väljas ja ilm ilus :)
4) Rääkides koduloomadest: huvitav, et siin väga mingeid hulkuvaid kasse ja koeri näha ei ole... Mul ka ei ole... Kaukaasia oli neid täis. Liha...?
5) Ilusatest naistest omavahel :) Vaat, kui on ikka nii, et tihtipeale näojoontest ei ole võimalik vahet teha, kas tegemist on poisi või tüdrukuga, siis ega ei ole vist just kõige soodsam pinnas ilusate naiste kasvulavaks... Või mis...?

Ja ülimad tänud kaasa tundmast ja muretsemast minu kohvitagavarade pärast. Eks ma püüan üle elada. Kui ikka häda liiga suur käes, küll siis teada annan :) Seni veel elus :) Vb ehk mõnest fäänsist restoranist ünenstub head kohvi saada – lahustuvat Lavazzat näiteks... :)