4. september. Soovilood

Räägin natuke siinsest toidust. Pm olen siin 3 nädala jooksul söönud väga palju erinevaid asju: friikaid, burgse, friikaid koos burgsiga (muudmoodi tegelt väga burgsi ei saagi...), võileibu, natuke ka pastat kana ja riisi ja veel friikaid... Ehk ma arvan, et ma pole aasta jooksul Eestis ka nii palju friikaid järanud, kui siin. Ja kartused selle ees, et ei tea, mis hirmsat soga siin sööma peab, olid täiesti asjatud. Teisalt on sellest väga kahju, sest sellest rämpstoidust on suhteliselt kopp ees. Samas ei ole õnnestunud ka leida normaalset kohaliku toidudaga söögikohta. Kui siin üldse on midagi sellist. Sest tegemist on ju endise Suurbritannia asumaaga ja sellest lähtuvalt võid ka igalpool ükskõik mida chipsidega tellida, kasvõi õunakooki :)
Muidugi mängib siin rolli see, kuhu üldse julgeb sisse astuda ja kuhu mitte. Ja seda eelkõige siis lähtuvalt hügieeni seisukohast.
Piirkonnad. Kesklinnas, töökoha juures täieslisel müstilisel kombel ei olegi rohkem ,kui ainult 2 kohta, kus süümas käia: üks väike kohalike uberik ning kaubanduskeskuses olev Subway võileivaputka koos väikse kohvikuga... Ümbruskonanst võid endale neli diivanit, kolm pesumasinat, 7 makki ja 5 telekat osta, aga vat süüa ei ole. Ka selles kohalikus uberikus on pm valida, kas friikad kanaga või burgsiga... :) Vähemalt on seal kaubanduskeskuse kohvikus hea espresso milkshake :) Hunitaval kombel ei ole ka kohalike töökaaslastega jutuks tulnud, kus nemad söömas käivad... Loogiliselt võttes oleks võinud vist ammu küsida... :) Kuskil nad igatahes käivad. Ja mitte nendes kohtades, kus meie, sest hinnad peaks neile liiga kallid olema. Järgm nädal uurin välja.

Mõningase taksosõidu kaugusel on suuremad hotellide piirkonnad, kus samuti on erinvaid söögikohti. Aga toit on täpselt sama, mis meil. Pm on kogu turismitööstus ja sealjuures ka toidukohad, kuhu valge julgeb sisse astuda, üles ehitatud vist valge ameeriklase huvidest lähutuvalt, kes tahab, et ta tugitoolis kaelkirjakut vaatama lohistataks ning et ta seejuures harjumuspäraselt ühes käes burgsi ja teises coca colat hoida saaks. On ka mõned hiina ja india söögikohad, aga ei midagi kohalikku. Kõige kummalisemaid aafrika toite olengi saanud Tallinna Afrcan Kitchenis... :) Muidugi, tänaval on ka näha, et mingit närimist ikka pakutakse. Eelkõige pähkleid jms, puuvilju, mingeid puujuure sarnaseid juurikaid jm träni. Kõige jubedam asi, mis näinud olen, on munad. Päris palju käib täval ringi väga musti ja räpaseid mehi, kes kannavad pea peal munareste, kus munad on samuti väga määrdunud ja siis vist soolaga üle raputatud... Mina ei tea, kas seal on toores või keedetud muna sees, aga kogu see väljanägemine on selline, et mitte ük sraas ei kutsu ostma. Isegi vaadata ei taha seda.

Hotellist ca 1 km raadiuses on mitmeid erinevaid kohalikke pube ja baare ja söögikohti. Kohad, kuhu olen sisse juthunud eii ole ka just eriti fantaaisarikkad oma valikuga: friikad burgsiga või lihaga või kanaga :) Ainuke asi, et liiga hilja peale ei tohi söömaminekkkut jätta. Teisipäeval käisime töökaaslasega uitamas ja jäi ette väljast pärsi suure ja uhkena paistev välikohviku kompleks. Sisse sööma. Ja esimest korda tundsin, et vana nokiapanni töötelefoni taskulambi funktsioonist on mingit tolku ka :) Neil on ikka tõsine probleem selle elektriga. Kui vool ka ära ei ole, siis erilist valgustust ikkagi ei raatsita tekitada. Ja ilma selle telefonita poleks menüüd lihtsalt näinud. Kui lõpuks toit tuli, oli veel pimedam – pm nägi heleda taldriku kontuure ja võis oletada, et heleda sõõri sees on toit :) Ja kõik kohad selles piirkonnas paistavad sama pimedad olevat... Kuna neis käivad eelkõige kohalikud, siis eemalt ei näe ka, kas hämar koht on rahvast täis või mitte :)

Toiduga haakub veel ka suitsetamine ja alkohol. Õlut kohalikud joovad. Kohalik õlu on päris hea. Aga silmnähtavalt purjus inimesi ei ole ma veel näinud. Vb kui nädalavahetusel käiks mingis tõsise urkatänava mudakõrtsis, siis ehk näeks. Samas on õlu meiega suht sama hinnaga. Kange alkohol on aga väga odav. Vähemalt, mis mulle silma on hakanud. Valged turistid joovad tavapäraselt hulgi õlut ja Lõuna-Aafrika veine. Aga mida siin ei ole, on suitsetamine. Üliharva olen siin keadagi suitsetamas näinud. Ja kui ka on keegi olnud, siis ka pigem mõni hindu või araablane, kes siin äri ajab. Algul arvasin, et neil on ka avalikes kohtades ja siseruumides suitsetamine keelatud, aga tegelt nad lihtsalt ei suitsetagi... :) Vb on suitsud neile lihtsalt liiga kallid. Kuna siin on 80% varimajandus, siis võiks turul olla arvatavasti ka piisavalt salasigarette, kuid suitsetajaid ei näe. Mulle sobib :)

Pühapäviti peetakse siin nn suurt pühapäeva. Erinevates kohtades esinevad bändid ja rahvas chillib kohaliku muusika saatel. Üks esinemiskohti on kuskil hotelli ligida. Eelmisel pühapäeval võtsin siis ette, et otsin selle koha üles. Panin kostuva muusika järgi ajama ja ühest võsa vahel leisingi suure langendiku, mis on vist mingi kooli spordiväljak, kuhu oli lava püsti löödud ning trall käis. Püüdsin siis ka vaikselt rahvamassi sulanduda... :) Kuna ma olin seal mõnesaja musta seas ainuke valge, siis väga ei hakanud ette trügima, et bändilt liigset täheleüanu ära ei võtaks :) Kuna enamik inimesi siin ikkagi suht lühikesed, siis sobis ka tagumine rida mulle väga hästi. Aga võis märgata, et kes mind nägid, siis neile tekkis taas väike hämmastus näkku, et ega ma eksinud ole... Ka siin võis näha, et õlut juuakse päris hoolega, aga maani täis olijaid silma ei hakanud. Aga kohalik muss on suht-koht ühe vitsaga löödud. Kohustuslikuks elemendiks on kileda häälega kitarr, eeslaulja ning koor kes siis tema järgi kordab või variatsiooni lisab. Arvestades, et lood kõik pea 20 min pikkused ja suht sama rütmiga, siis hakkas mulle just see kile kitarr päris närvidele käima... Ja seda nad kasutavad tõesti kõigis lugudes, mis ka raadiost kosta on ja mida taksojuhid lahkelt kosta lasevad :) Kuna kohe esimesel nädalal ostsin uue komplekti kõlle ja kõikvõimalikud andmekandjad on head-paremat mussi täis, siis on muusika osas kõik siiski kontrolli all :)

Nagu näha, sai taas mittemillestki omajagu pikk joru kokku :) Homme proovime töökaaslasega Zanzibaril ära käia. Näis, kuidas seal see elu on.